Kui enamiku Eesti linnade soojamajandus on siiani paberi peal, siis Pärnu soojatorude paigutust saab jälgida arvutiekraanilt. Bentley geoinfosüsteemi tarkvara PowerMap abil on kõik sõlmed ja torud kantud digitaalsele linnakaardile.
"Saame oma kontoris arvutiekraanilt jälgida kõigi väikekatlamajade tööd ning tähtsamaid trassi parameetreid: vee temperatuuri, rõhku, kulu. Tänu telemeetriasüsteemile saame muuta ka väikekatlamajade võimsust," räägib Fortum Termestile kuuluva Pärnu soojaettevõtte it poole eest vastutav Harry Mattiisen, kes on ettevõttes töötanud üle 15 aasta.
Selle aja jooksul on toimunud suur areng. Nii nagu enamikes linnades, oli ka Pärnus kogu maa-alune kommunikatsioon varem paberil. Kui midagi oli tarvis vaadata, toodi arhiivist kaardid ja laotati laual lahti. A2, A1 või A0 – mida vanem mõõdistus, seda suurem oli joonis. Taanlaste tulekuga 17 aastat tagasi algas Pärnu soojaettevõttes aga digiajastu.
"1993.-94. aastal koostasid Carl Bro Group AS konsultandid Taani Kuningriigi toel Pärnu kaugkütte Master Plani ja viisid ka kogu meie trassimajanduse digitaalsele kujule, kuid seda ei olnud veel võimalik siduda kaardiga," meenutab Mattiisen. "Kaardile olid tõmmatud küll visuaalsed jooned ja märgitud juurde pikkused ning nende andmete põhjal sai teha trassiarvutusi, kuid trassikaart ja geograafiline kaart polnud veel omavahel seotud."
Kuna Pärnu linna digitaalsed ambitsioonid olid suured, siis osteti Bentley tarkvara PowerMap ning algas hoogne torude ja juhtmete kaardistamine. Tänu linnavalitsuse geodeesiaosakonnale on tänaseks linnal olemas digitaalne ülevaade kõigest sellest, mis maa all ja maa peal toimub – kust jooksevad elektri, side, vee, soojuse ja gaasi torud-kaablid.
Ka Pärnu Soojus sai tänu ostetud tarkvarale kanda oma trassid geograafilisele digikaardile – kokku 57 km soojustrasse ja 10 km gaasitoru. Suur ekraan nõupidamisteruumis on täis rohelisi, punaseid, siniseid ja lillasid jutte ning kastikesi.
"Väikesed kastikesed on sõlmpunktid, eri värvid tähistavad aga eri tüüpi trassilõike," selgitab it-insener. "Rohelised on uue tehnoloogiaga valmistatud eelisoleeritud torud (neid on üle poole), punased aga vanad nõukogudeaegsed, sinised on õhutrassid ning lillad mitte meile kuuluv võrgustik."
Peale torude paiknemise on võimalik näha kaardilt ka torude ajalugu – millal toru on maha pandud, kas ja millal on teda parandatud ja mis seisus ta hetkel on.
"Kõik on nii täpselt teada, et kui midagi on vaja parandada, siis võtame pildi ette ja mõõdulindi kätte ning võime kohe õigest kohast kaevama hakata," kiidab Mattiisen ülestähenduste täpsust. "Varem pidime kogu kaevetöö tegema labidatega, sest ekskavaatoriga huupi lahmides oleks võinud mõne maa-aluse trassi ära lõhkuda."
Samas meenutab ta aega, mil ettevõte läks kahemõõtmeliselt süsteemilt üle kolmemõõtmelisele. "Kui kolmemõõtmeline süsteem oli kantud kahemõõtmelisele kaardile, paiknesid kõik meie torud nö. nullkõrgusel ja see tekitas inimestes, kes pilt käes kaevama läksid, esimese hooga pisukest segadust – kus need lubatud torud siis on?"
Kui trasside digitaliseerimiseks kasutab soojaettevõte PowerMapi, siis ettevõtte müügiosakonna töötajad kasutavad klientidega suhtlemisel sellega haakuvat lihtsamat tarkvaralahendust GeowebPublisheri. "Selle alusel näidatakse kliendile, kus torustik paikneb ja tehakse liitumislepinguid," ütleb Mattiisen ja lisab: "Klient saab vastavalt soovile vajalikud joonised kaasa paberil või elektrooniliselt."
It-inseneri enda tulevikusoov on aga liita geoinfosüsteemiga ka arvutusmoodul – tarkvara, mis võimaldab olemas olevate andmete põhjal hõlpsalt koormuse muutusi välja arvutada. "Praegu teeme selle töö ära Exeli abil," nendib Mattiisen.