Digitaalne kõrgusmudel (Digital Terrain Model - DTM) on maapinna reljeefi digitaalkujule viidud kujutis. Kõrgusmudel on kujunenud maakasutuse ja sellega seonduvate valdkondade GIS andmebaaside üheks olulisemaks osaks.
Reljeefist on mõjutatud pea kõik olulisemad maastikul esinevad nähtused: muldade levik, taimkate, maakasutus, alade põllumajanduslik kasutus, liikide elupaikade paiknemine, vetevõrgustik jne. Lisaks on topograafilised karakteristikud, eriti maapinna kalle, kesksel kohal valgalade dünaamika analüüsimisel, erosioonimudelite rakendamisel ja aladel mingi tegevuse sobivuse hindamisel. Kõrgusmudeli abil tehtavad analüüsid on eriti olulised keskkonnaküsimuste ja planeeringute puhul.
-
DEM (Digital Elevation Model) kõrgusmudeli puhul sisaldab rasterkujutise iga piksel numbrilise väärtuse, mis väljendab ruuduga piiritletud maa-ala keskmist kõrgust. Maa-ala suurust, mille kohta kõrgusnumber on salvestatud, nimetatakse kõrgusmudeli lahutuseks. Madala resolutsiooniga kõrgusmudel sisaldab vähem detaile ja kõrge resolutsiooniga mudel rohkem detaile. Väikese lahutusega on näiteks mudel, mille iga ruudu küljepikkus looduses on 100 m, suure lahutusega aga mudel, mille ruudu küljepikkus looduses on 10 m.
-
TIN (Triangulated Irreal Network) mudel on teine oluline kasutatav kõrgusmudeli tüüp, mis arendati DEM-mudelitele alternatiiviks. Eesmärgiks oli luua maatriksmudelist efektiivsem ja täpsem mudel. TIN mudeleid hakati kasutama 1970. aastatel. Neid iseloomustab kõrguspunktide mittekorrapärane paiknemine, punktide omavaheline ühendatus kolmnurkadeks, vaadeldava ala täpne võrgustikuga katmise võimalus. TIN mudel kasutab vektorformaati. Kõrgusmudeli kolmnurkelemente hoitakse polügoonidena. Igal võrgustikupunktil on kõrgusväärtus. Kolmnurkade servadega on seotud kaldega seotud atribuutinfo. Iga kolmnurkelement omaette on tasapind.