Lisaks lühendile CAD on käibel sama tähendusega, kuid pisut täpsem akronüüm CADD (Computer Aided Design and Drafting). Drafting ehk joonestamine on ühtmoodi tehtav nii paberi-pliiatsi, kui ka hiirekursori abiga. Viimane meetod annab aga lisaks oluliselt suuremale täpsusele ka olulise võidu ajas s.t produktiivsuses.
Kuigi tänapäeval on saadaval järjest laienev valik sissehitatud „inseneritarkusega“ võimsaid erialapakette, mis kasutaja eest lõviosa rutiinsest joonestustööst kiiresti ja vigadeta ära teevad, on rõhuv enamik CAD-töökohti oma kasutusalalt paradoksina siiski vaid elektroonilised joonestuslauad. Süüdlaseks taolises innovaatika eiramises on enamasti selle hind, kõrge koolitusvajadus ja raskesti hinnatav tasuvusaeg. Samas ei nõuagi paljud töölõigud enamat kui kiiret visandamist, või siis on täiendav joonestustöökoht vajalik programmi genereeritud joonise lõplikuks korrastamiseks, vormindamiseks ja väljatrükiks.
Joonestuspaketid võivad erineda oma nimede terminoloogia ning kasutajaliideste poolest, kuid laias laastus pakuvad need kõik väga sarnast funktsionaalsust. Peamised kasutaja jaoks olulised erinevused on toetatud sisend/väljundformaatide arv, paketi laiendatavus ning ühilduvus muude kontoritöö vahenditega (tekstitöötlus, tabelarvutus). Samuti juhul, kui jooniseid ja dokumente vahetatakse elektroonilisel kujul, on väga tähtis digitaalallkirja tugi ning diferentseeritud juurdepääsuõiguste kehtestamise võimalus. Muuseas: valdav enamik kõrge automatiseeritusega erialapakette sisaldab ka „klassikalist“ joonestusfunktsionaalsust.